Kus sa veel aeled mu õeke
varsti on ilmad külmad
vete peal jooksevad vihurid
justkui su sukasilmad
kõle on parkides sügisel
jäänud vaid üksikud hüüdjad 
hüüdmise pääle tulevad kohale koerapüüdjade
vaikides ligi hiilivad 
hoides laiali linge
sestap vaiki mu õeke
vaiki ja kinni pea hinge