On arm meil möödunud ja ees nüüd lahkumine.
Kas tõesti loodad sa, et õnn on igavene?
Las meeldiv mälestus meil möödun'd päevist jääb,
Sest lahkuda ju saab ka sõpradena, armas.

R: Seepärast naerata nüüd jälle sa,
     Naerata, nagu eile armas.
     Pisarad nüüd kuivata, naerata,
     õnn ei ole kaugel.
     Kui hinges sul üksindus
     ja südames igatsus,
     siis möödun'd õnne meenuta,
     naerata, naerata.

Kui vahel tunned sa end veidi üksikuna,
Siis tea, et möödub see, taas saad sa rõõmu tunda.
Kui silmis pisarad, kõik ära pühi nad,
Su kaunid silmad on ju naeratuseks loodud.

R: