1377.   Meie
Rahvas
| Sisestas: |

D
Helklevad tuled me ümber on kustumas
G                           A7
ootame tundi, mil kimbutaks pimedus
D
Meile see meeldib, see venitab tänavaid
G                        A7
nihutab piire ja ahendab väravaid
 
Hääled me sültjates peades siis kummuvad
Paisuvad kiirelt ja äginal väljuvad
Suitsuna hiilivad õuedes, aedades
treppidel, nurkades, kividel kaevudes

REF:
D
Öös võngub me hääl 
G           C7
kui sõlmime käed
D
Koit võtab meilt väe
      A7
vaid kaja siis jääb

Öö vajab me häält
kuu kuulama jääb
Tuul edasi viib
viib ja võimendab nii
 

Müüridel kõmavad, sosinal uluvad
kolksuvad kateldel, anuvad, paluvad
Magaja meeli nad unedes puutuvad
laugude liikumist valuga vaatavad

 
Siiski on koht, mis jääb meile suletuks
sügaval sisimas peidetud tuluke
Tukslev ja väänlev ja kõrgusi ihaldav
põletav paunake uinuja südames

REF:


Akordispikker