InBoil
Veel loidab kuskil vaikne koht
seal kasvab lilli veel
Seal võõraid pole puudub oht
ma usun maailma

Sind süles hoides jalutan
ja rahulik mu meel
Kas tõesti selle unustan
ma usun maailma

Ja lõpeb ükskord peegli helk
siis tuuled puhkevad
On merel välk mis sähvatab
ma usun maailma

See algas vaikselt salaja
ei teadnud keegi veel
Ei tea kes mürgi valaja
ma usun maailma

Nüüd mere veed on väsinud
ja laantes võõras lõhn
Sest inimkond on kadunud
ma usun maailma

Ma lihtsalt ärkan ülesse
ning halb must maha jääb
Ei uinu enam iialgi
sest usun maailma