Neli väljalöödud silma
lebab nukralt pargiteel
Keset marmortreppi külma
lebab roosa inimkeel

Sihvakasse lipumasti
tõmmatud on raipejalg
Laibale on osavasti
silma löödud rauast kang
Laba-daba--daa
laba-daba-daa
nad ei tule tagasi
laba-daba-daa
laba-daba-daa
nad ei tule tagasi

Pargipingilt vastu vaatab
alalõualuuta pea
Mõtlikult ta pilk mind saadab
inimsõbralik ja hea

Näe seal laiba ülikonda
katmas kena vaagnaluu
Seal on mitu sisikonda 
veetud ümber kuusepuu

Poodud neegri huulte taga
roosakana läigib vaht
Laste liivakasti aga
ununend on inimnahk