1521.   Toomemäel
Rahvas
| Sisestas: |

Üks õhtu nagu pehme siid,
mu igatsused ära viib.
Jutt ühest kadun'd kevadest
viib jälle rahu südamest.

Refr. Jääd meelde igavest, minu neid
         ja öid, mil piki Toome teid,
         sa kallim meenuta alati,
         ei kohtu me vist iialgi!

Sa tulid tookord naerusuul,
su juustes mängis kevadtuul.
Mind mingi vägi seisatas,
huul vabandusi sosistas.

Sind, sametsilmadega neid,
ma otsin piki Toome teid.
Öö tuleb, vaikseks jääb allee,
vaid särab taevas tähine.


Akordispikker