E       A            B         C         E
Sa oled taas korralik ja jälle käid riigitööl,
täna haiget teesklen ja sinust maha koju jään,
välja ei lähe, vaid rõdul mõne suitsu teen
ja mulle meeldib mõelda, et sa tagasi ei tulegi

Me maja, kus elan pole suur ega väike,
päeval paistab kuu ja öösel paistab päike,
trepi panen köögi ukse kõrvale ja istun maha,
koridori kivist kaja kuulda on mul vaja

R:Ma olen kõige ärasolkija ja sabaallapiiluja,
postkastisnuhkija ja nurgataganthiilija,
kõige ärarikkuja ja otsastpihtahakkaja
ma olen, ma olen, ma olen, ma olen

Nüüd trepist üles veab end üks raske jalapaar,
see on kuuekümneteise mutt, ma tunnen tema lõhna,
tal kortsus sukad on ja käes kaks võrku,
ühes kilo sibulaid ja teises neli heeringat

Otse meie ukse taha jääb ta hingeldades seisma, 
ise tegelikult kuulab, kas kedagi on kodus,
kuna olen täitsa vait, siis ta läheb edasi,
kuulen koridoris kõmamas ta rasket uksepauku

Nüüd trepist üles veab end üks kerge jalapaar,
see on plika ülaltkorruselt, kes elab venna juures,
ta on linnalähedalt või maalt ja õpib siin kuskil juuksuriks
ja kui olla päris aus, siis ta meeldib mulle väga

R:Ta sammudest saan aru kas on käinud jälle väljas,
ööläbi poistega on ringi hulkund mööda linna,
kui venna juurde läheb purjus peaga raha laenama,
siis all üks auto ootab teda, et saaks viia jälle
kuskil ära, kuskil ära, kuskil ära, kuskil ära

Nii ma elan, olen, istun siin päevast päeva,
kuni õhtu poole kuulen trepist tõusmas sinu samme,
poen jälle kähku voodi teesklen haiget edasi
ehk sa halastad mu peale pakud tassikese teed

Nõnda elu kulgeb päevast päeva,
puud läevad lehte ja lumi katab maad,
võta kõigest kinni, mis jääb sul ette,
armastada kõike, kõike mida saad

R:Ma olen kõige ärasolkija ja prügikastishiilija,
postkastisnuhkija ja sabaallapiiluja,
kõige otsastalgaja ja telefonikuulaja
ma olen, ma olen, ma olen, ma olen,
ma olen, olen, olen ...