G
On ilmas jooke palju,
   Em
Oh kes neid kõiki teaks.
   C
Ja mõni neist on lahja,
     G
Mõni jälle üsna hea.
Kuid ühte nendest siiski
Ma teile kiitma peaks, 
Sest õllest jooki paremat
Ma ilmas teist ei tea.
            D                      G
R: Oh sõber vala õlut juurde veel,
                            C
     On kõigil rõõmus meel.
     Me täna laulame,,,,
          G       D     G
     Kuni pehmeks läheb keel.

Kes õlut pole joonud,
On paljust ilma jään'd.
See elu minu meelest
Pole punast krossi väärt.
Kes lauast tõuseb aga
Peale kannu kümnendat,
See teatud kohas
Taevalikku mõnu tunda saab.

/Soolo/

R:

Kui jood sa liiga palju,
Et üle ajab äär.
Siis märkad seda alles siis,
Kui märg on püksisäär.
Seepärast, kallis sõber,
Me õllekas on nii, 
Et kõigil meestel pükse jalas
üldse polegi.

R:

Must naised mööda vaat'vad,
Ma olen neile õhk.
Sellepärast visst,
Et mul nii suur on õllekõht.
Kuid sellest ma ei hooli
Ja üht vaid kalliks pean,
Seda vahutaavaaat sanga,
Kus nii kenasd mullid peal.

(R:

Kuid mõni väidab siiski,
Et õlle see on soljk.
Tal mõistus üsna piiratud,
Ta ise ülbe nolk.
Ta paras oleks saata
Me EüE maleeeva,
Seal kindlassti ta õpiks õllesst 
lugu pidama).

R:

:;:Oh sõber vala õlut juurde veel:;: