D     
Kord oli mul naine ja natuke raha
     
ja pisike majake mändide all,

Kõik oli nii kena ja enesest hea

ja elu see veeres, kui võõbatud pall.

    D                  G         D
Sigaretid ja viinad ja kirglised naised,
                              A
mu elu k?ik tuksi on keeranud nad.
    D                  G         D
Sigaretid ja viinad ja kirglised naised,
                      A       D
ei hauaski enam neist rahu ma saa.

     D                 G         D
Siis tuli üks sõber ja ütles, et lähme
                          E      A
ja teeme seal kõrtsis üks mehine pits.
     D                   G      D
Sest ajast see maailm on minule täpes,
                      A       D
nii valusalt nüpeldab issanda vits.

Sigaretid ja viinad ja kirglised naised,
mu elu kõik tuksi on keeranud nad.
Sigaretid ja viinad ja kirglised naised,
ei hauaski enam neist rahu ma saa.

Nüüd mullaga kaetud mu patune kere,
üks rohtunud haud asub mändide all.
Hea mööduja, Sulle ma ütlen sealt tere
ja hoiatan tegemast kõike, mis halb.

Sigaretid ja viinad ja kirlised naised,
mu elu kõik tuksi on keeranud nad.
Sigaretid ja viinad ja kirglised naised,
ei hauaski enam neist rahu ma saa.