Ma k?ndisin kord halja aasa peal 
üht imekaunist neidu nägin seal 
ta noppis lilli imeilusaid 
ja punus pärga sinililledest 

Siis teretasin teda viisakalt 
ja kostsin talle ?rna häälega 
Ei säärast lille teist ei leia ma 
kui sinus peidus olev sinilill 

Me põõsa alla maha istsime 
ja lõbusasti juttu vestsime 
Ta peake puhkas minu rinna naal 
ja tema sinilille murdsin ma

Kolmveerand aastat möödund sellest aast 
ja asi ununenud oli taas 
kui aga äkki üllatati mind 
mul koju toodi väike sinilill 

Seepärast armsad sõbrad ütlen ma
te ärge laske juhust mööduda 
kui vahel murdub murdub väike lill 
siis on see ikka väike sinilill