Kasarmu ees väraval, öisel konniteel 
            latern tookord säras, ta särab nüüdki veel. 
            Ja ootab et me tema all 
            taas kohtuksime tänaval 
            kui siis Lili Marleen 
            kui siis Lili Marleen 
            Latern oma kaitsel me õnne pühendas, 

            kauni tunni maitsel me varjud ühendas. 
            Mis sest, et rahvas möödus meist, 
            me nägime vaid teineteist 
            mu arm Lili Marleen 
            mu arm Lili Marleen 

            Juba lahku viiski signaal meid õnneteelt, 
            kolm päeva kartsa siiski ei julgustand mu meelt. 
            Ehk küll su juurde ihkasin 
            ja lahkumist ma vihkasin 
            mu neid Lili Marleen 
            mu neid Lili marleen 

            Latern sinu sammu tunneb ikka veel, 
            kuigi mina ammu viibin kaugel teel. 
            Ja ootab, et me tema all 
            taas kohtuksime täanaval 
            mu neid Lili Marleen 
            mu neid Lili marleen 

            Kui mul uni laugel öisel puhkusel, 
            tõtan sulle kaugelt kaitsekraavist veel. 
            Kui igav hakkab laternal 
            sind ootan jälle tema all 
            kui siis Lili Marleen 
            kui siis Lili Marleen