490.   Musta lipu valguses.
vennaskond
| Sisestas: |

Tule ümber on kogunend mõned
Ridva otsas must laperdav kalts
Ahnelt neelab mu saamatud kõned
Sügistuule käes kahisev malts

Keegi sult suurt kirjaoskust ei nõua
Piisab kui seinale kritseldad A
Veel plankusid lõhu kui müüre ei jõua
Mu vaikiva heakskiidu pälvid sa taas

Ja ikka ja jälle on lahus su soovid
Sellest mida sa tohid ja pead
Kui käimas on mässud ja revolutsioonid
Siis meiegi kohal me tõstame pead

Kui naine kord aeg avab meilegi süle
öös süttivad silmad kus peegeldus õud
Siis vaenlusetormid meist tuiskavad üle
Vihaselt rõhuvad tumedad jõud

Läbi riikluse ajastu lehvib see kangas
Must nagu lõpmatu maailmaruum
Kuni püsivad seadused kohtud ja vanglad
Teil pilkavalt naeratab surnupealuu


Akordispikker