Ennusta mul mustlane, kas õnnelikke tunde
saatus mulle tulevikus toob.
Uõi ehk haavu valusaid lööb elu mulle rinda,
ahnelt minu pisaraid ta joob.

Ennusta mul mustlane,
kas korraks veel kandvad
elulained koduranda mind.
Uõi ehk praegugi mu kohal nägemata tiirleb
mustatiivuline surmaiind.

Ennusta mul mustlane, kas kallimaga elus
kunagi ma kohtuda veel võin!
ütelda, et andeks andnud olen talle ammu
mida kord ta tujukus mul tõi.

Kahju on mul teist minu kodukopli kased
jäädavalt teist lahkuma nüüd pean!
Teie keskel veetsin ma õnnelikke tunde,
iialgi need korduma ei saa.

Maetakse mind kahurite leinamarsi saatel
ühine on sõdurite haud.
Seal siis minu kuuma ja tormitsevat rinda
iahutab külm idarinde muld.