Kord olin ma rõõvlite pealik,
mul salgas kaksteistkümmend meest,
Meie rõõvisime rikkaid ja vaeseid
ja neidude südameid ka.

Me sõitsime läbi kõik mered.
Kus iganes peatus me laev
Me panime voolama vered,
End rikkasti tasus me vaev

Me laeval oli saaki nii palju 
Ja viina, mis igamees jõi.
Kõik rõõvis veealune kalju,
mis laevale hukatust tõi.

Kõik mehed mul uppusid ära,
merepõhjas on neil vaikne haud.
Ma üksinda pääsesin ära,
mu päästjaks sai viinapüti laud.

Oh oleks ma rõõvlite pealik,
oleks salgas kaksteistkümmend meest.
Ma rõõviksin rikkaid ja vaeseid
ja neidude südameid ka!