855.   Kivilaul
Tätte
| Sisestas: |

Ma ikka asun teele enne teisi,
kuid saabudes ma olen viimane.
Ma ootand olen iga oma reisi,
et olla pärast pisut liivane,
et olla pärast pisut viimane.

Ja kuidagi on ikka läinud nii, 
et satun sinna kus olen juba käinud.
Kus ikka jälle kohtan midagi,
mida olen juba puutunud või näinud,
mida olen juba puutunud või näinud.

Nüüd jälle läksin, nägin sipelgate rivi,
kus kõver puu on lookas üle raja.
Ja kohe teadsin, varsti tuleb kivi,
see oli hea sest puhkust oli vaja
see oli hea sest puhkust oli vaja

Jõudsin kivi juurde, võtsin kivil istet,
või siis õigemini olin kivil süles.
äkki meenus kunagi ma vist et 
ei saanud ise selle kivi otsa üles
ei saanud ise selle kivi otsa üles

Isa tõstis mind ja küsis kas ma pelgan
kartsin väga aga ütlesin et ei
ja siis klammerdusin isa sooja selga
ei saanud ise selle kivi otsa üles,
ei saanud ise selle kivi otsa üles.

Ma ikka asun teele enne teisi,
kuid saabudes ma olen viimane.
Ma ootand olen iga oma reisi,
et olla pärast pisut liivane,
et olla pärast pisut viimane.

Tõusin kivilt, läksin teele, nägin katust.
Kuulsin teised olid jõudnud pärale
ja kui keegi oleks küsind teadsin vastust,
oma saabumise silmasärale,
oma saabumise silmasärale,
oma saabumise silmasärale.


Akordispikker